Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) korraldab juba aastaid alustava ettevõtja baaskoolitusi, mis on nii populaarsed, et osalejaid valitakse sinna motivatsioonikirjade põhjal.
"See grupp on juba lõhki jooksnud," märgib HEAKi ettevõtluskonsultant Ervin Truu oktoobris algava koolituse kohta. See tähendab, et maksimaalselt 23 osalejaga koolitusele soovib tulla juba poole rohkem huvilisi. Tung alustava ettevõtja baaskoolitusele saavutas haripunkti tänavu kevadel, mil konkurents oli samaväärne riigiülikoolide sisseastumiskatsetega - 23 kohale kandideeris 120 inimest.
Koolitus toimub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rahastamisel, osalejal tuleb tasuda 7-päevasel koolitusel osalemise eest vaid 45 eurot, mis on n-ö kohviraha. See tasu on kehtestatud osaliselt selleks, et inimesed mõtlematult end ei registreeriks ning et eemale hoida neid, kellele lihtsalt meeldib aeg-ajalt tasuta koolitustel käia, märgibErvin Truu.
Et terad sõkaldest eraldada, peab iga osaleda soovija koostama ka motivatsioonikirja, mille põhjal otsustatakse, kas inimesel on kindel plaan ettevõtlusega tegelema hakata või on tegu lihtsalt uitmõttega, „et võib-olla teeks midagi".
Praktikud õpetavad
Alustava ettevõtja baaskoolitus on mõeldud eelkõige inimesele, kel kindel mõte oma ettevõte püsti panna, kuid osaleda võivad ka ettevõtjad, kelle firma on toiminud kuni kolm aastat. "Meie praktika näitab, et juba tegutsevatel ettevõtjatel on lünki teadmistes, näiteks ei teata piisavalt toote turundusest," räägib Truu. "Pärast koolitust ütlevad nad meile, et oleks seda varem teadnud, oleks paljud asjad hoopis teisiti teinud."
Koolitajaks on Mainori kõrgkool ja lektoriteks inimesed, kel on olemas kogemus ettevõtlusest. Koolitust ei vii seega läbi kuivad teoreetikud. "Loenguid peavad teiste hulgas ka inimesed, kes on ise pankrotiprotsessi läbi teinud, seega teavad ettevõtjana ka sellest, kuidas see üle elada ja eluga edasi minna " ütleb Truu. "Eestis on veel kahjuks käibel arusaam, et pankrotis käinud ettevõtja on äpu ja saab külge „musta märgi". Tegelikult on vaja end kokku võtta ja minna uue ettevõttega edasi. Kogu maailmas ettevõtted sünnivad ja surevad ning neid, kes tõesti pahatahtlikult pankrotti lähevad, on ikkagi murdosa."
Esimesel poolaastal viis HEAK läbi 8 koolitust, teisel poolaastal on neid plaanis kuus, millest kaks on juba toimunud. Võimalik, et soovijate suure arvu korral lisatakse kalendrisse sel aastal veel üks koolitus.
Kursus ei ole pelk loeng, kus üks räägib ja ülejäänud kuulavad. Tegu on aktiivse tööga ning kursuse lõpus peab osaleja kaitsma enda koostatud äriplaani.
"Koolituse lõpptulemus on, et inimesel on valmis kindel äriplaan, mida ta saab juba edukalt kasutada ettevõtte loomisel," selgitab Truu. "Muidugi võib tulemus olla ka risti vastupidine - inimene mõistab, et temast ei saa ettevõtjat." Seegi tulemus pole Truu sõnul negatiivne, pigem säästab inimene selle teadmisega enda ja teiste raha, mille ta oleks ettevõtlusega tegelema hakates tõenäoliselt kaotanud.
Lüngad saavad täidetud
Koolituse käigus peaks osaleja saama ka selgeks, et ettevõtlus ei seisne enam ammu vaid selles, et "hakkan tootma ja küll siis keegi ka ostab". Tuleb koostada palju pikaajalisem tegevusplaan ja oma tegevust pidevalt analüüsida. Näiteks toob Truu juhtumi, kus alustajad ettevõtjad tegid küll esialgse äriplaani ning ostsid tootmiseks vajalikud seadmed, ent siis selgus, et tooraine ostmiseks unustati raha reserveerida. Ja nii seisid uhiuued seadmed ning ootasid, mil saadakse raha tooraine ostuks.
Teadmisi saab ka kõige muu kohta, mis ettevõtluses vajalik - tööseadusandlus, raamatupidamine, maksu- ja tolliameti nõudmised jne.
See, millega ettevõte tegelema hakkab, peab olema inimese enda välja mõeldud ning välja toodud ka motivatsioonikirjas. "Meil on siin olnud juhtumeid, et kirjas oli vaid lause, et tahan teha ettevõtet. Kui küsiti, et millist ettevõtet, vastati, et veel ei tea," meenutab Truu.
Praktika näitab, et ettevõtlikel inimestel ideid jagub. Ka seal, kus tundub, et turg on täis. "Näiteks iluteenuste puhul arvatakse, et miks neid ilusalonge teha, neid niigi palju," toob Truu näite. "Aga inimesed leiavad õige koha, kus äri avada, ja leiavad ka klientuuri. Ning nüüd võetakse juba tööjõudu juurde."
Koolitusel osaleja saab teadmisi ka selle kohta, kuidas juba toimivat äri parendada. Näiteks toob Truu toitlustuskoha Kakumäel, kus omanik tegi pärast koolitusel käimist põhjalikke muudatusi lahtiolekuaegades. "Ta kalkuleeris täpselt, palju iga töötund sisse toob ning sai aru, et senine "mida kauem lahti, seda parem" mõtteviis pole õige," räägib ettevõtluskonsultant.
Pahatihti juhtubki, et inimene hakkab ise pusima ega julge nõu küsida. See on Truu arvates nõukogude aja pärand. "Meid pole õpetatud nõu küsima," ütleb ta. "Siiani arvatakse, et kui keegi annab nõu, siis tuleb joosta ummisjalu seda ellu viima. Pigem tuleks võrrelda enda ja nõuandja arusaamu ning alles siis otsus teha."
