HEAK artiklisari: Kas (stardi)toetus on „kuradist või kuradi käsiraha“
Ajakirjanduses tõuseb hooti üles arutelusid ja väljaütlemisi et toetused rikuvad konkurentsi, tekitavad osadele ettevõtjatele eelistusi, solgivad turgu ja muud etteheited samas vaimus.
Samas võetakse sõna toetuste andmise kaitseks, nõudes bürokraatia vähendamist ning ohkides toetuse saamise protsessi keerulisuse üle. Pahatihti jääb mulje, et inimesed, kes kritiseerivad, pole endale selgeks teinud milline on toetuse eesmärk, pole lugenud ei toetuse andmise nõudeid ega tea ka mis tegelikult toimub ettevõtetes, kes on suutnud jõuda toetusteni ja selle abil edukalt alustanud või edasi arendanud oma ettevõtet. Etteheiteid tehes unustatakse enamus juhtudel ära, et laustoetusi ei ole kungi olnud ja arvatvasti ka kunagi ei tule. Seega ei toimu vähemalt starditoetusega mingit ettevõtluskeskonda rikkuvat rahakülvi.
Igal riigil on oma eelistused milliseid arengusuundi on vaja riigi kui ka riigis asuva ettevõtluse edukaks eksisteerimiseks toetada. Eestis on otsustatud toetada starditoetuse abil kahte suunda - ekspordivõimekuse parandamist ja töökohtade loomist.
Ettevõtteid, kelle asukoht on või saab olema potentsiaalselt niigi paremini toimivas ettevõtluspiirkonnas nagu Tallinn ja Tallinnaga piirnevates omavalitsused ning Tartu linn, ei ole mõistlik enam lihtsalt toetada. Starditoetuse saamine eeldab siin ekspordivõimekust. Ehk siis Eesti ettevõtted ja riik tervikuna peaks järjest paremini ja rohkem jõudma teenusete ja toodanguga välisturgudele.
Ettevõtted, mis luuakse või on juba alustanud tegutsemist väljaspool seda ala, loovad oma tegevusega toetuse abil uusi töökohti, millega antud piirkonna tööhõive paraneb. Ilma toetuseta ei oleks olnudki võimalikki antud piirkonnas ettvõtlusega alustada, rääkimata töökohtade loomisest. Kellega siin konkureerime või millise turu solkimist saab siin leida? Muide ka neil ettevõtetel ei keela keegi leida oma toodetele ekspordiväljundit.
Muidugi ideaalis oleks eeltoodu rahastamiseks parem toetuste asemel eraldada pikaajalist ja madalaprotsendilist krediiti, mis isegi osade kritiseerijate silmis oleks mõistlik tegevus, sest laen on vaja tagasi maksta ja see distsiplineeriks ettevõtjat paremini tegutsema, mida ta ettevõtjana nii või naa peab tegema, et ettevõte ellu jääks ja areneks. Selline praktika, anda pikaajalist madalaprotsendilist ja paljudel juhtudel isegi ilma protsendita krediiti suundadele, mida riigis oli vaja eelisarendada, on Eestis ka läbi proovitud ja küllaltki edukas osutunud, toimus see küll eelmise sajandi 19-20 aastatel.
Kuid vaatleme seda „kuradi käsiraha“ lähemalt.
Lisaks etteheitele, et toetus „rikub“ ettevõtjaid ja turgu, heidetakse ette, et toetuse saamiseks tehtav tegevus on koletu ja suur bürokraatlik ilming. Toonitaks, toetuse saamine ei ole inimõigus ega ka kohustus, vaid võimalus saada ressurss ettevõtlusega alustamiseks või laiendamiseks ning sundkorras ei pea keegi kogu seda „bürokraatiat“ läbima. Pealegi kogu vajadus siin on - kirjutada äriplaan ja teha minimaalne finantsarvutus. See on vajalik selleks, et esialgu vähemalt paberil oleks nii ettevõtjale endale kui ka ükskõik millisele rahastajale arusaadav, kas ettevõttel on lootust jääda ellu või mitte. Sooviks etteheitjate käest teada saada, milline ettevõtlik inimene idee sündides tormab kohe tegutsema ja kulutusi tegema, ilma et arvutaks, kas või näppudel mis idee elluviimine maksma läheb ja millal ning kui palju hakkab ettevõttesse paigutatud rahast tagasi tulema ja kas üldse? Senine praktika näitab, et ettevõtlik inimene on võimeline väga lihtsa tekstiga ja arusaadavalt välja tooma oma ettevõtte tegevuse üksikasjad . Isegi kui ettevõtlusega alustamiseks toetust ei taotleta või taotlemisel mingil põhjusel ei saadagi toetust, ei ole ettevõtja enda kirjutatud äriplaanile kulutatutud aeg sugugi maha visatud. Muidugi on nn „bürokraatia“ vähendamiseks võimalik tellida äriplaani kirjutamine kellelgi käest aga siin on oma ohud mida kirjeldame allpool.
Tooks siia näiteks ettevõtja naljaga pooleks tehtud kommentaari ühelt ettevõtlusürituselt, kus ta, olles tüdinenud mõnede osalejate pidevast kaeblemisest bürokraatia üle küsis „ Kas keegi suudab mulle ütelda, milline kirjanik saab oma kirjatöö eest küsida sellist lehe hinda, kui teie saate oma äriplaani kirjutades?“
Oma ideed kirjalikult vormistades ja finantsarvutusi tehes:
Esiteks- saadakse selgus tulude ja kulude võimalikust vahekorrast.
Teiseks - äriplaani on võimalik kasutada mõttekaaslastele idee elujõulisuse selgitamiseks, samuti pankadele või teistele investoritele näitamaks et investeering ettevõttesse oleks mõistlik ja kasulik.
Kolmandaks - selle „bürokraatliku“ protsessi käigus vaatavad äriplaani läbi mitmed spetsialistid. Ettevõtja saab alati tagasisidet, juhitakse tähelepanu kitsaskohtadele, ebatäpsustele tulude ja kulude kajastamisel, kõigile mis võivad mõjutada ettevõtte tulemuslikku tegutsemist ja segada eesmärkide saavutamist. Usun, et igale ettevõtjale on kõrvaltvaataja pilk ettevõtte tegevusele ja võimalus saada tagasisidet teretulnud. Ettevõtjale, olles igapäevaste tegevustega omas „mullis“ võivad faktorid, mis tema jaoks on iseenesest mõistetavad, äriplaanist välja jäädes vägagi kulukaks osutada. Meie mõne aja (3 ja rohkem aastat) tegutsenud ettevõtjatel ei ole veel kombeks kujunenud pöörduda oma tegevuse kitsaskohtadele lahenduse leidmiseks konsultantide poole. Püütakse läbi ajada iseenese tarkuse ja talupoja mõistusega. Mujal tsiviliseeritud maailmas on vajaduse tekkides nõuandjate kaasamine iseenesest mõistetav tegevus.
On heidetud ette ka seda et ettevõtja peab alguses leidma vahendid äriplaanis kajastatu ellu viimiseks ja alles siis saab kätte toetusrahad. Jah, alustjale raske ülessanne. Kuid praktika näitab, et lahendused leitakse ja lahenduste leidmine näitabki ettevõtja tõsist kavatsust oma idee ellu viia. Selline lahendus on ka toetuse andjale garantiiks, et toetatava ettevõtte tegevus saab olema jätkusuutlik.
Siia sobiks eriti hästi näitena avalikkusele nüüdseks tuntud Skeleton OÜ edulugu. Kasutades starditoetust, soetati seadmed oma toodete arendamiseks ja testimiseks. Kuhu nad on jõudnud tänseks, võib igaüks ajakirjanduses tutvuda. Muidugi oleksid nad ka ilma toetuseta tegutsenud, kuid arendusprotsess oleks ressursi nappuse tõttu võinud venida määramata ajaks ja kes teab kas nad oleksid saanud nii edukaks kui nad on momendil.
Uue starditoetus programmi alusel jagatakse ettevõtluse alustamiseks või edendamiseks starditoetust juba üle 2 aasta. Nende aastatega on tekkinud mõningane „muster“ tegutsejatest kes soovivad toetust. Räägiks just nimelt tegutsejatest.
Antud juhul jätame kõrvale need ettevõtjad kes äriplaani kirjutavad oma ettevõtte loomiseks või äriidee edasiarenduseks, nähes starditoetust lisaressursina kui käivitusprotsessi kiirendajat.
Võime kõrvale jõtta ka need kes kirjutavad küll äriplaani konkreetselt starditoetuse saamiseks ja selle abil ettevõtte loomiseks ja edasiarenguks. See ei ole küll eriti hea mõte, kuid kui selliselt rahastatud äriidee alusel tehtud ettevõte toodetele ja teenustele on tarbija olemas, siis ei tohiks ju lõpptulemusena midagi viltu olla. Ettevõte tegutseb, töökohad loodud, käive korralik.
Kuid kahjuks on inimesi, kes vaatamata sellele et nende suure kahjumlikkusega äriideed või mitte kellelegi vajalikku tegevust on võimatu ellu viia, leiavad et toetuse saamine on nende põhiseaduslik õigus. Selliste äriplaanidega tegelemine raiskab mõttetult aega, mida saaks kasutada hulga mõistlikumalt.
Kahjuks püütakse jätkuvalt iga hinna eest „skeemitada“ toetuste kättesaamiseks ...
Püütakse saada kogu toetus turundusele ja reklaamile, kuigi toodet või teenust mida soovitakse reklaamida ei olegi praktiliselt olemas. Jääb mulje et loodetakse raha saamisel, osa sellest turundusettevõtte kaudu omale tagasi saada.
Välja on kujunenud väärarusaam infotehnoloogiliste arenduste osas, pidades e-poe kasutusele võtmist rakendustarkvara arendamiseks . Ei ole vahet, kas müüakse kaupa puidust ,metallist letil või e-poes, ikka on tegu müügitegevusega, e-poe IT lahendus asendab siin lihtsalt käegakatsutavat letti internetis.
Samasugune IT segadus valitseb igasugu vahendusplatvormide autorite seas. Võib olla tegijale kunagi hakkab sellest mingi tulu tekkima. Kuna ei toodeta mingeid väärtusi, on otsustatud vahendustegevust mitte toetada.
Millegipärast on laialt levinud arusaam, et äriplaan peab sisaldama mingeid spetsiifilisi nn „õigeid“sõnu ja lauseid ja siis ongi garanteeritud toetuse või investeeringu saamine. See tuuakse argumendiks et äriplaani kirjutamine sisse osta. Kui aga töö tellimine sattub ebaeetilise tegija või libaprojektikirjutaja kätte, saadakse küllaltki kõrge tasu eest 60-70 lehekülge „õiget“ teksti, koguse eest saab ju suuremat hinda küsida, kuid miinimum selgust oma idee arenemisvõimalustest ja veel vähem juhiseid selle elluviimiseks. On olnud juhuseid kus kohtumisel autori ja tellijaga ehk siis projektikirjutaja ettevõtjaga, ei saa sellisest „kirjatööst“ ka kirjutaja ise enam aru. See on täiesti maha visatud raha. On ka lugemiskõlbulikke äriplaane aga nende häda on selles, et enamasti pole ettevõtja ise osalenud ei kirjutamises ega arvutuste tegemisel ja ei oska hinnata kus ja kui palju äriplaani kirjutaja on ilustanud klientide arvu või kohendanud kulude suurust. Sellise äripaaniga tegutsema asumisel võib saada väga nutuse tulemuse.
Julgustan kõiki tulevasi ettevõtjaid omakäeliselt tegema oma idee elluviimiseks äriplaani. See võib ju olla konarliku sõnastusega, kuid äriplaan hinnatakse mitte kirjutamise ilu järgi, vaid loogilise sisu alusel. Ka finantsprognooside tabeleid pole vaja karta vaid kasutage neid, et ise läbi arvutada tulude ja kulude vahekordi. Vahet pole kas teete lihtsalt omale või siis toetuse taotluseks, mõlemal juhul on nad väga mugavad ja külaltki universaalsed kasutada. Minimaalselt sellises ulatuses peab iga ettevõte omanik, juhatuse liige aru saama ettevõtte finantsidest.
Lisaks mõned tähelepanekud praktikast.
Raamatupidamine ettevõttes - siin oleks mõistlik jälgida lihtsat põhimõtet. Ei panda ju kalli treipingi taha töölist kellel pole vastavat väljaõpet. Sama valem kehtib ka raamatupidamisega – kui teil pole raamatupidamis haridust, ei ole mõistlik seda ise teha vaid usaldada spetsialistidele. Siin ei ole mõeldud raamatupidaja tööle vormistamist vaid raamatupidamisteenuse sisse ostmist. Ja isegi kui teil on vastav haridus on mõistlikum tegeleda raamatupidamisega vaid asjadega mis ettevõttele raha sisse toob.
Jõudu soovides,
Ervin Truu
Ettevõtluskonsultant
Ettevõtja alates aastast 1988.
