Kuivajõe kõrts
Kuivajõe kõrtsi minevik, olevik, tulevik.
Kõrtsid kuuluvad Eesti külamaastikku vähemalt 15.sajandist, linnakõrtsid on veelgi vanemad. 17.sajandi lõpul oli enamikel mõisatel kõrts või mitugi. Rootsi küüdiseaduse järgi pidi kõrts pakkuma igast seisusest ränduritele öömaja, raha eest toitu ja jooki ning hobustele heinu ning tagama küüdihobuste vahetuse. Seepärast oli vaja kõrtside juurde talle. Et saksad ei soovinud matsidega ühes ruumis olla siis jagati kõrtsid lihtrahva ja härrasrahva pooleks.
Kõrts on tähistanud tavapäraselt joomapaika. Keskmiseks viina kanguseks oli kõrtsis 50 kraadi. Viina müüdi tembeldatud vasknõudes: toop, pool toopi, kortel. Kõrts ei olnud siiski ainult joomakoht, see oli meeste kohtumispaik, kohakuulamise ja kaubategemise paik ning maarahva ühiskondlik hoone.
Kõrtsikultuuri hiilgeaeg oli 19.sajandil, see püsis kohalikul piiritusetööstusel, mille toodang müüdi Venemaa turule. Piiritusetööstusel oli suur tähtsus mõisa sissetulekus, moodustades nii mõneski mõisas 50 protsenti või rohkemgi mõisatööstuse kogutoodangu väärtusest.
1895 oli Eestimaa kubermangus 1448 kõrtsi, umbes sama palju ka Liivimaal. Riigi viinamonopoli kehtestamisega 1900 enamik kõrtse suleti. Edaspidi tegutsesid endistes kõrtsihoonetes einelauad, seltsimajad või olid kasutusel eluhoonetena.
Kuivajõe kõrts rajati maantee äärde, teede ristumiskohta, sealt suundus tee Kose kirikusse. Seega jäi kirikutee äärde. Kuivajõe kõrtsis realiseeriti Kose-Uuemõisa viinavabriku toodangut.
Kuivajõe kõrtsi täpne ehitusaeg on teadmata. 1805.aastal oli see kindlasti olemas, see oli samal aastal toimunud mõisavastase mässu ajal talupoegade kogunemiskohaks võitluses mõisnike vastu.
11. oktoobril 1805.aastal kogunesid siia Kose-Uuemõisa teomehed, kes otsustasid keelduda öisest rehepeksust ja esitasid parunile oma nõudmised. Mõisnikud kutsusid Kose-Uuemõisa 192 sõdurit ja ohvitseri. Teomehed kogunesid Kuivajõe kõrtsis ja saatsid käskjalad abi järele. Abi tuligi Ojasoolt, Harmist, Habajalt, Triigist, Kuimetsast ja Kaiust ja mujalt. Ülestõusnute juhtideks olid Kõlli Toomas Karlast, Harmi Evart ja Põua-Päärna Mait Kolust. Kose-Uuemõisa sõda toimus 14. oktoobril. See oli üks suuremaid talupoegade relvastatud vastuhakkusid 1805. aastal. Ajaloos on see episood tuntud Kose-Uuemõisa sõja nime all.
Hoone seinal on mälestustahvel tekstiga SIIA KOGUNESID/ 11.OKTOOBRIL ( 29.SEPT V.K.J.) 1805.AASTAL/ MÕISNIKE RÕHUMISE VASTU ASTUNUD ÜLESTÕUSNUD KOSE KIHELKONNA TALUPOJAD./
Hoone üldine arhitektuurne lahendus võimaldab hoone ehitusaja paigutada 18.sajandi II poolde või 19.sajandi algusesse.
Arhiivi materjalidest on säilinud Eestimaa Vastastikuse Tulekindlustuse Seltsi kindlustuspoliis 1883. aastast, kus on teiste hoonete hulgas märgitud Kuivajõe kõrts.
Kuivajõe Vallavalitsuse poolt 1921 välja antud tunnistuses nr 841 omandiõiguse tõendamiseks kõrtsikoha rentnikule Jaan Jaani poeg Jaansonile on kirjas, et Jaanson on seda kohta pidanud 1882.aastast. Kõrts oli selle koha peal tegevuse lõpetanud umbes 45 aastat tagasi. 1921. aastaks oli kõrts sada aastat vana. 1875 ehitati kõrts mõisa kulul ümber.
Kohaliku pärimuses on lugusid teomeeste kohta, kes öiselt rehepeksult kõrtsi suundusid. Minu vanaema Helene jutu järgi sidunud rehepeksult tulnud talupojad hobuste saba külge viljavihud ja vahetanud viljapead kõrtsis viina vastu.
Kõrtse oli lähiümbruses veelgi. Saula kõrts oli Saula silla juures ja jäi uuele maanteele ette. Kõrts lükatud jõkke. Kolu kõrts teisaldati ja asub Eesti Vabaõhumuuseumis. Ka Ristil oli kõrts.
Kuivajõe kõrtsihoone on riikliku kaitse all ehitismälestis kui stiilipuhas näide tüüpilisest kahe talliga, kahe sissepääsuga ja ilma ulualuseta kõrtsihoonest, mis levis Eestimaal ja Põhja-Lätis. Kõrtsihoone on liigendamata ühekorruseline viilkatusega sümmeetrilise plaanilahendusega hoone, 50,8 m pikk ja 11,5 m lai. 1883.aasta tulekindlustuslepingu järgi oli katus algselt kaetud pillirooga. Hoone on enamuses säilitanud oma esialgse planeeringu. Hilisemate viimistluskihtide all on osaliselt säilinud esialgne viimistlus (lae laudis, kõrtsiluugid, ukseavad, 1 vaheuks, korstnajalad jms.
