Vabadussõja mälestussammas
Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenute nimede jäädvustamiseks mälestustahvlil tehti esimene korjandus Kosel 26.mail 1923. Sügisel 1923 tegid kohalikud ühisused ettepaneku rajada mälestussammas ja 9.septembri 1923 kinnitati see ettepanek kiriku täiskogul. 7.septembril 1924 otsustati mälestussammas püstitada Kose kihelkonna kalmistule kabeli esisele platsile. Mälestussammas telliti Tallinnast A. E. Jürgensi kivitööstusest. Novembris 1924 algasid mälestussamba ehitustööd ja kestsid kuni juulini 1925. Mälestussammas oli 4,6 meetrit kõrge ja maksis 280 000 marka. Kose vabadussamba pidulik avamine toimus 5. juulil 1925. Samba avas A. Rebasov, õnnistamise viis läbi praost H. Põld.
Sammas lõhuti juuli alguses 1941 kohalike kommunistlike aktivistide poolt. Samba alla, kahele poole paigaldati lõhkelaengud. Graniidist nimeplaat lõhuti haamritega. Tükid veeti autoga Pirita jõeni ja visati praeguse sanatooriumi juures vette. Kuuekümnendatel aastatel lükati maaga tasa mälestussamba all olnud muldkeha. Taasavamise mõte tõusis päevakorda aprillis 1988 Endel Väli algatusel. Juulis 1988 tõsteti Kose veskitammi luugid üles ja jõepind langes meetri võrra. Järgnevalt toodi jõest samba tükid välja. 1988-1989 valmistati mälestussamba uus alus ja pandi tükid kokku. Sammas läks maksma 3600 rubla.
